Politecnico do Porto külastus

 Reedel käisime ülikoolis prof. Angeloga kohtumas. Eeldasime, et noh professor, et siis vähemalt keskealine meesterahvas. Aga tuli välja suht varajases kolmekümnendas :D
Kõigepealt jagas Sara( Erasmuse kordinaator) meile mapikesed igasuguste kaartide ja turismibrožüüridega, koolist üliõpilase staatust kinnitava dokumendi, kirjeldas lühidalt järgnevaid samme ja saatis siis Angeloga kohtuma.

Angelo ise oli väga avatud ja sõbralik. Seletas natuke portugallaste tavasid, kuidas ja mis käib. Seda, et üsna tavaline on, et tullakse ja musitatakse mõlemale põsel (kaks korda) aga sul on alati võimalus ka käsi ette sirutada ja seda teretamiseks ulatada. Kui sa musitada ei taha :D
Üldiselt oleme tähele pannud, et portugaallased on suht nalja tegev rahvus. Naerda neile meeldib ja nali ise ka. Seega suht lõbus on. Kui sa naljast aru saad :D
Paremal pool näeb  googlemaps ´i screenshot´i. Linaga läksime esimesel päeval jala. Avastasime ümbrust ja vaatasime ringi. Kohale jõudsime kuskil 20 min. tegelikult.
Kokkuvõte Angelo jutust oleks see, et portukatele meeldib kohvi  short ( ehk siis espresso, kuigi nad ise ei ütle selle kohta nii), nad armastavad oma  pastries( ja küpsetised on siin igal nurgal tõesti ja iga hommik tehakse värsked peale) ning neile meeldivad koerad ( need hauguvad mul toa akna all igal öösel, niiet magan ma kõrvatroppidega. Aitäh Tom (Unibox :P) kollaste kõrvatroppide eest! Need on ülihead! Minu varesemalt proovitud kõrvatroppidega ei anna võrreldagi).

Järgnevad Politecnico do Porto ( Escola Superior de Tecnologia da Saude do Porto)  siseõue pildid.

Ülikool ise on väga suur ja jaguneb väga erinevateks osakondadeks( faculties). Aga põhiline joon on see, et paremal pool teed on suuresti meditsiini, biotehnoloogia ja keemia erialad ja paremal pool on tehnilised erialad, füüsika, multimeedia. Ehk siis laias laastus jagatakse parem pool naiste omaks ja vasak pool meeste ülikoolilinnakuks. Samuti on igal erialal oma värvigamma. Farmaatsia on hall-kollane, sinine-kollane on arstid ja lihtsalt kollane on näiteks õendus.

Angelo on käinud ka TTK-l külas ja teab isiklikult näiteks Merle Kilomani ja ta ise on samuti farmakoloogia õppejõud. Ta on ka kohtunud Udo Margnaga, kes imestas, et Portos ei õpi farmatseudid ravimtaimi.
Veel käis Angelo meile erinevaid klassiruume näitamas. Eriti keemialaboreid. Äge on see, et neil on teooria ja praktikumid ühes. Kõigepealt õppejõud seletab teoreetilise osa ära ja siis tehakse praktikum otsa ning teadmised kinnistuvad paremini. Mulle vähemalt tundub nii.
Veel peaks mainima, et meie kooli aparatuur on kõvasti ägedam ja uudsem. Uhke tunde tekitas. Meie koolis ikka võimalusi jagub.

Veel on erinevuseks näiteks see, et baka kraadi saamiseks õpivad siin farmatseudid 4 aastat meie kolmega võrreldes. Ja magistri tegemiseks teevad veel aastat sinna otsa. Kui soovivad.
Kuigi täna Rui haigla apteegist (täna, neljapäeval 03.05 oli teine praktikapäev haiglas) rääkis, et tal jäi lõpetamata, sest kohustusi tuleb juurde aga tasu sellest suuresti ei olene.
Koolis veetsime kuskil kolm tundi ja peale seda suundusime Angelo juhatusel ühistranspordi põhilisse infopunkti, kus saime omale kuuajased sõidukaardid teha. Selleks oligi meil ka seda tõendit koolist vaja. Enne kui sinna jõudsime, tegime kohalikus keskuses peatuse ja sõime ühe kiire ja kerge lõuna. Siin on suhteliselt levinud lõunaks üks kiire supp- sopa süüa. Tihtipeale tehakse ka komplekt-lõunaid. Kõrvale saime leivaviilu võiga ja väikse törtsu kreekajogurtit müslipuruga. Maksin selle kõige eest 1.5€. Supid on neil tavaliselt püreesupid. Koostisosasid ei tea aga tihtipeale on selleks bataat, porgand ja mingi roheline asi. Tihti ka lihtsalt petersell.
Supi ostsime kusjuures mingist Biomarketi sarnasest poest, kus üks nurgake oli lihtsalt buffeeks tehtud. Seal saigi lihtsalt päevasuppi osta ja siis muidugi oli valikus hunnikus nende saiakesi (pastries).  Sai neile lihtsalt väga maitseb :D

Linnatuuri ekskursioonil rääkis vist giid meile seda, et neil süüakse nii palju soola, et neil on kehtestatud soolamaks, suhkrumaksu asemel näiteks. :D
Lõuna söödud, käisime sõidukaarte tegemas. Selleks tehti kohapeal isegi  webcam´iga pilti. Ühekordne kaardi tasu oli 6€ ja kuna ma olen vanem, kui 26 aastane, siis ma üliõpilase soodustust ei saanud. Öeldi, et starushka  kuule, pole sa mingi noor enam, osta aga täishinnaga täiskasvanud inimese kuukaart omale :D Teised maksid 22.60+ 6 ja mina 30.60+ 6€. Sõita saan nii bussidega, kui ka metrooga kahes tsoonis (linn on jaotatud erinevatesse tsoonidesse, kokku vist 9). Üldkokkuvõttes, siis suur piirkond. Põhilised kohad, kus käime ja mugav liigelda. Ainus kord, kui pean eraldi pileti juurde ostma on siis, kui läheme randa. Aga seda siis, kui ilmad soojemad :D

Õhtul läksime Ristiniga reedet nautima ka aga sellest juba järgmises postituses.